13. septembril toimus traditsiooniline Emajõe sõudemaraton. Võrtsjärvest alguse saav pikk tee mööda Emajõge lõppeb Tartu linnas ja selle distantsi pikkuseks on mõõdetud 56 kilomeetrit. Käänuline jõgi vajab head aerude valitsemist, kuna pööramised on paljudes kohtades ettearvamatud. Pööramiste võtmist teeb veel raskemaks Emajõe tugev vool ja sõidu ajal tuleb väga palju võidelda vee keeristega.
Tänavune hullraske katsumus sai stardi kell 09.00 hommikul ja stardis olid nii sõudepaadid, aerutajad nii süstadega kui kanuudega. Tallinna Sõudeklubi oli sel korral esindatud kolme inimesega. Paarisaerulise kahepaadiga startisid Jan-Enriko Laidsalu ja Reigort Torm ning ühepaadiga startis klubi treener Aleksei Lipintsov.
“Ühepaadiga oli see mul juba neljas Emajõe maraton, viimati aga osalesin antud võistlusel kaks aastat tagasi kahepaadiga ja siis oli distants poole võrra lühem. See on väga põnev võistlus, kuigi tavapäraselt võisteldakse mitte konkurentidega vaid iseendaga. Kogemused mängivad siin väga suurt rolli, neid mul jagub ja sel aastal oli väga mõnus sõita. Kindlasti oli see sõit eelmistest marotonidest parim”, rääkis Aleksei.
35 kilomeetrit enne lõppu olid pikalt teistest ees Aleksei ja Tartu Ülikooli klubist kahepaat koosseisus Kätlin Rebane-Heigo Ilves. Siis liikus aerutajate ühepaat ja meie kahene Jan ja Reigort. Samast kohast anti kell 12.00 start lühikesele distantsile.
“Ma teadsin, et seisma jääda ei ole hea. Peale pause on raske sõitu uuesti alustada. Minu arust on nii pikal distantsil vaja veidi aeglasemini sõita ja püüda kogu aeg liikuda. Reigort ei olnud minuga ühel korral nõus ja me läksime isegi korra paadis selle pärast tülli”, rääkis naerdes oma kogemustest Jan-Enriko.
Tartu linna jõudis esimesena treener Aleksei ajaga 4 tundi 1 minut ja 19 sekundit. Teisena ületas finiši joone Tartu Ülikooli kahepaat ajaga 4 tundi 14 minutit ja 17 sekundit, kolmas oli süsta ajaga 4.39.0 ning üldarvestuses tulid neljandaks Jan ja Reigort ajaga 4 tundi ja 48 minutit.
Vaata Emajõe maratoni kõiki tulemusi
Vaata ka Aleksei sõidu statistikat (kiirus, pulss, liikumine kaardil)
Aleksei muljetab – “56-st kilomeetrist raskeimad olid viimased 4-5 kilomeetrit. Keha oli tühi ja kätele olid tekkinud pikast sõidust rakud. Sõidu õige planeerimine ja hea minek andsid tegelikult kiirust juurde. Sõitsin suurema osa täitsa üksinda ja otsisin võimalust nautida loodust. Emajõgi on väga ilus, sel korral oli ka ilm väga sobilik maratoni sõiduks. Esmakordselt läbisin distantsi nii, et ühtegi korda ei sõitnud pööramistel kaldasse. Eelnevatel kordadel tuli 56 kilomeetriga ikka paar korda sellist asja ette tulnud. Mulle väga meeldis, jäin sõiduga väga rahule. Järgmisel aastal tahaksin kindlasti jälle stardis olla.”