Kuidas ma sõudmise trennis hakkasin käima

See on üks huvitav lugu, kuidas ma sõudmistrennis käima hakkasin. Kord koolis kehalise tunnis olles tuli kehalise õpetaja minu juurde ning mainis, et pani mind sisesõudmisvõistlustele. Mõtlesin kohe, et kuidas see välja näeb, kuna ma polnud sõudeergomeetriga varem sõitnud ja veel enam, pole ma sellisel võistlusel käinud.

See on üks huvitav lugu, kuidas ma sõudmistrennis käima hakkasin. Kord koolis kehalise tunnis olles tuli kehalise õpetaja minu juurde ning mainis, et pani mind sisesõudmisvõistlustele. Mõtlesin kohe, et kuidas see välja näeb, kuna ma polnud sõudeergomeetriga varem sõitnud ja veel enam, pole ma sellisel võistlusel käinud.

Võistlema tulles õpetas minu klassivend Jan (Tallinna Sõudeklubi sportlane) sõudetehnikat ja siis läksingi koos tiimiga sõudma. Kui see sõudmine lõpuks läbi sai, oli mul raske olla ning jalad all värisesid. Ma arvasin, et see on mu viimane kord kui ma sõuan, aga ma eksisin.

Umbes nädal aega hiljem, kui ma koolis olin ja sööma läksin, sain ma facebook-i üsna huvitava kirja. Tallinna Sõudeklubi treener kirjutas mulle, et  nägi minu sõitu võistlustel ning kuna see oli päris hea, siis ta kutsus mind sõudetrenni. Muidugi lugedes seda kirja olin ma nõus ja rääkisin sellest ka teistele klassikaaslastele.

Hiljem leppisin ma Alekseiga (Tallinna Sõudeklubi treeneriga) esimese treeningu aja kokku ja tulin oma päris esimesse trenni koos Janiga. Pärast trenni olin vaimustuses, Aleksei õpetas mulle natukene tehnikat ja mainis, et see tuleb hästi välja esimese korra kohta ning ma ei tea, kas ta ütles seda naljatades või tõsiselt, aga et kahe aasta pärast olümpiale jah?

Pärast seda motivatsioon tõusis ja hakkasingi trennis käima. Trennis on ülilahe käia, kuna ma kutsusin sõbranna ka kohe alguses kaasa. Treener on ka ülichill, teeb nalja ja mõistab mind samuti. Isegi siis, kui mul on halb päev, tulen alati trenni ja tuju muutub kohe palju paremaks, kuna seal on ülimõnusad ja sõbralikud inimesed.

Nüüd, kui on juba ilusad suvised ilmad käin ma ka veepeal paadiga, mis on eriti kihvt. Alguses oli raske aru saada, mida tuleb teha, et sõudepaat tasakaalus oleks. Nüüd, kui olen kuu aega veepeal sõbrannaga käinud, tuleb ka palju paremini välja. Iga trenniga tunnen arengut ja ootan kuna saab ühesega proovida. Selle 36cm laiuse ja vist umbes 8 meetri pikkuse paadiga üliäge sõuda.

Värske Tallinna Sõudeklubi liige Jaana Kallastu