Tallinna Sõudeklubi treener-Toivo Zoova

Toivo Zoova

Täna teeme lähemalt tutvust Eesti sõudmise tõelise legendi – Toivo Zoovaga, kes on olnud pärast aktiivse tippsportlase karjääri lõppemist Eesti Sõudeliidu juhatuse liige, Kalevi auliige ja kuulunud ühtlasi Eesti parimaks võistkonnaks valitud paatkonda.

Viimasel kahel aastal on ta väga edukalt juhendanud Tallinna Sõudeklubi treeninguid ja tegelenud klubi administreerimisega.

Millal ja kus puutusid esimest korda kokku sõudmisega?
Sõudetreeningutega alustasin Tartus, Emajõel 1964.aastal ja seda tänu vanemale vennale, kes oli selleks ajaks juba paar aastat tegelenud sõudmisega. Esimeseks sõudeklubiks sai Tartu Kalevi lastespordikool, kus oli treeneriks Gennadi Kinko.

Milline on sinu haridustee?
Olen lõpetanud 1982.aastal Tartu Ülikooli veespordialade treenerina.

Millega tegelesid enne sõudmist?
Vettehüpped, võrkpall, jalgpall, ujumine, tõstmine – harrastasin mitmeid erinevaid spordialasid.

Kui kaua Sa tegelesid sõudmisega kui tippspordiga?
Tipus olemise aastateks võib lugeda 1964-1978. Hobikorras tegelen sellega siiani, sest võtan osa kõikidest veteranide MM-idest. Omavahel öeldes – teen seda rahvaspordi tasemel.

Milline võistlus või tulemus on Sulle oma sportlase karjäärist kõige paremini meelde jäänud?

Kõige tähtsamateks pean ikkagi Nõukogude Liidu meistrivõistluseid, kus osalesin roolijaga neljapaadis ja olin eessõudja. Olulisimaks hindan tulemust just seetõttu, et sain seal üllatuslikult esimese meistritiitli – (ei oleks nii head tulemust oma vähese treeningkogemuse järel veel oodanud).

Toivo Zoova saavutused sõudmises:
1970 MM-il roolijaga neljapaadil 6. koht
Nõukogude Liidu meistrivõistlustel: roolijaga neljapaadil 1970.aastal I koht ja
roolijata neljapaadil 1971.aastal I koht; 1973, 1975, 1978.aastatel II koht ja 1977.aastal III koht.
Nõukogude Liidu noorte meistrivõistlustel: 1966 roolijaga neljapaadil III koht.
1970 ja 1971.aastal neljapaadil Moskva meister.
Tulnud 38. korral Eesti meistriks: 1972 ja 1978 roolijata kahepaadil, 1973, 1975 ja 1980–81 roolijaga kahepaadil, 1972–73, 1975, 1977–79, 1981, 1986 ja 1994 roolijata neljapaadil, 1972–73, 1975, 1977, 1979, 1980–81 ja 1983–84 roolijaga neljapaadil, 1973 ja 1976 paarisaerulisel neljapaadil ning 1970, 1972–73, 1976–80, 1983–85 ja 1994 kaheksapaadil.

Mis Sind ikkagi paelus sõudmise juures, et selle alaga tegelema jäid?
Oli valida, kas “passida” sõjaves mitu väärtuslikku aastat või teha hoolega trenni ja näha maailma. Samuti oli mul teiste spordialade harrastamiseks ebaproportsionaalne keha, näiteks kergejõustiku ja hüpete alade jaoks. (See tähendab, et pikk keha ja lühikesed jalad). See-eest minu kehaproportsioonid olid väga sobivad just selliseks istuvaks alaks, nagu sõudmine – mida pikem keha ja käed, seda pikemat tõmmet saab teha.

Milline nägi välja Sinu tavapärane treeningpäev?
Kui olime veelaagrites näiteks kevadel, siis algas päev ikka hommikuvõimlemisega, edasi oli pärast hommikusööki esimene treening vee peal, enamasti sõudsime 24 km. Pärast kosutavat lõunasööki ja väikest uinakut oli aeg teiseks veetreeninguks, kus sai samuti sõutud 24km.
Vahel erinesid treeningud selle poolest, et kui oli vaja tehnikaga rohkem tegeleda, siis tuli enne lõunasööki teha kaks veetreeningut ja õhtul kolmas. Ja kui treener soovis meeskonnale väikest vaheldust pakkuda, siis koosnes päev kahest trennist, millest esimene oli 34km sõudmist ja õhtul oli mägedes jooksmine.

Talvised treeningud erinesid selle poolest, et asuti enamasti suusaradade läheduses, kus oli ka alati meeletult külm. Hommik algas ikka võimlemisega, edasi tuli hommikune pikk treening, mis koosnes 1h jooksmist +1h kangi +1h ujumist. Teise trennina tuli loomulikult suusatada, enamasti 2h.

Millised olid teie treeningmahud laagrites?
Laagrites treenisime enamasti 30h nädalas – keegi ei vandunud alla ega öelnud, et paha on! Kas kannatasid ja tegid või ei saavutanud seda, mis oli eesmärk. Igal nädalavahetusel tehti koondise katsevõistlusi, et selgitada, kes on vormis ja kes mitte, sest kui sa polnud piisavalt tasemel, siis jäid seekord paatkonnast välja.

Milline oli sinu meeskond treenimise ajal?
Minuga koos treenisid 12 meest: 4+/2x/2+/2-

Kus olid teie tavapärased treeningkohad?
Sügisel ja talvel – Moskvas – oli alati üks nädalane laager – sisebassein, CSK- veealade baas
Kevadel – Azerbaijan, Mingetšaur või Moldaavia
Talvel – 2000m kõrgusel Armeenias suusalaagrid
Suvel – Viljandis

Oled teada-tuntud oma sportliku visaduse poolest, ehk mis aastast alates oled osalenud veteranide maailmameistrivõistlustel?
Treeninud olen alates 1964 aastast, pärast tippsporti olen jätkanud omamoodi “tipus olemisega”, ehk veteranide MM-il olen osalenud alates 93-st aastast, välja arvatud need korrad, kui on toimunud võistlused teisel mandril. Siis on alternatiivina antud võimalus osaleda veteranide EM-il. Veteranide MM-il on distantsiks alati 1000m. Võistelnud oleme Juhan Paaloga 2- ja lätlaste ning leedukatega oleme teinud koondpaatkonna 4-/4+/8+.

Mida tahaksid omalt poolt noortele sõudjatele öelda?
Käige trennis ja saage korralik füüsiline koormus! Kõigist ei pea ja ei saagi olümpiavõitjaid, aga treenides noored arenevad ja seda näitab vaid aeg, kuhu nad selle ettevalmistuse ja treenimisega jõuavad.


Märksõnad: , ,

Kommenteerimine ei ole lubatud.